Kes olid AMA superkrossi avaetapil positiivsed, kes negatiivsed üllatajad?
Maailma populaarseima motokrossisarja ehk Monster Energy AMA Supercrossi põnevust ja draamat täis avaetapp on mööda saanud. Alljärgnevalt toon välja, mida kogenud krossisõitjana avaetapil nägin ja meelde jätsin.
Esiteks tuleb tõdeda, et praeguse ajastu krossifännidena oleme ikka õnnega koos, et saame erinevate generatsioonide talentide põrkumisele tunnistajateks olla. See oli alles esimene etapp ja 16 on veel minna – arvestades, kui palju juhtus juba hooaja esimestes sõitudes, tasub end üllatusteks ette valmistada ja kõigeks valmis olla. Mina suure superkrossi fännina olen igatahes ülipõnevil ja usun, et siit tuleb üks aegade vingemaid superkrossi hooaegu.
Positiivsed üllatajad
Jorge Prado: Esimene etapp näitas, et Prado majesteetlikust startides ei kõiguta ei tsikli värv, uued konkurendid ega ka AMA superkrossidel kasutusel olevad MXGP-st erinevad stardirestid. Viimases podcast’is öeldud sõnad, et pikas perspektiivis ei näe ma Pradot stabiilselt AMA SX-sarjas sõitmas esikolmiku kohtadel, tahaks nüüd vist küll kohe tagasi võtta, aga esialgu siiski peale ühte etappi veel seda ei tee. Kõvasti tööd on hispaanlasel vaja teha eelkõige lainete ja hüpete mahasurumisega. Euroopa fännina siiski loodan, et USA Kawasaki väljaöeldud plaan, et Jorge Prado on 2027. aastaks AMA SX-sarja tiitlipretendent, läheb täide. See eeldab esmalt muidugi SMX-sarja 31-etapilises hakklihamasinas terveks jäämist, et mees saaks ilusti areneda ja kõik Euroopa superkrossifännid lähitulevikus õnnelikuks teha. Number üks profülaktiline ravim superkrossis terveks jäämiseks on õnneks Pradol ilusti olemas – väga head stardid.
Ken Roczen: Kohe hea meel on teise positiivse üllatajana välja tuua järjekordne eurooplane. Saksa oma motokrossi wunderkind näitas, et tegemist on täieliku Anaheim 1 spetsialistiga – neli korda on mees hooaja esimese etapi kinni pannud ja nüüdseks kolm korda teisena lõpetanud. Roczeni täpsus ja talent paistavad rajalt kaugele. Kui mees esiotsas minema saab, pole kahtlust, et ta kõrgeimate kohtade osas ka kaasa räägib. Kui vaadata Roczeni möödasõitu Jason Andersonist main event’is, siis suure Roczeni fännina tahaks loota, et mees on 2025. aastaks kaasa võtnud natuke ekstra agressiivsust, mis viimastel aastatel on kehvema stardi puhul ette liikumiseks just puudu olnud. Ei saa mainimata jätta ka seda, kui hästi on Roczen oma Suzukiga üheks sulanud. Ta taltsutas tsiklit nagu kerget BMX-jalgratast ja mänglev kergus, millega Roczeni sugune talent sellega sõidab, on tõeline silmakomm. Kui Suzuki on oma arenduselt teistega võrreldes natuke maas, siis Ken Roczenit see ei heiduta. Mees kiidab tsiklit taevani – eriliselt hea pidi olema selleks aastaks saadud tehase käigukast, mille pikem esimene ja teine käik annavad superkrossirajal kõva eelise.
Chase Sexton: Mees tuli, nägi ja võitis! Kas tõesti võime öelda, et Chase Sextoni 2023. aasta kiirus on tagasi ja stardid on KTM-il paremaks läinud? Tundub, et liigume selles suunas. Kui „vanale Sextonile“ omane ajasõiduvõit ka ära tuleb, siis võime templi alla lüüa. Mees liikus terve finaali vältel sellise mõnusa rahuliku olemisega, millega tavaliselt sõidetakse trennis pikki motosid. Ja kui välja jätta üks blokkipidurdamine, siis oli tema sõit enamasti puhas, täpne ja vajadusel ka väga kiire. Mõistagi polnud Sextonit seekord seljatagant surumas Tomac ja Jett, aga nüüd saabki põnev olema näha, kuidas Sextoni puhas sõit siis välja tuleb, kui Tomaci Yamaha selja taga piirajas karjub või kui Jett saab stardis ees minema ning Chase’il on vaja sammu pidada praeguse hetke maailma kiireima mehega.
Eli Tomac: Tomac on tagasi ja mitte selleks, et teha rahulik viimane „head aega“ hooaeg, vaid mees on tagasi, et võtta SX-tiitel, millest ta nii valusalt 2023. aasta hooaja lõpus Achilleuse vigastuse tõttu ilma jäi. Tundub, et Colorados Tomaci farmis võeti enne ettevalmistushooaega aeg maha ja arutati tõsiselt läbi, mida on vaja teha, et uue generatsiooni talente eesotsas Jett’i ja Sextoniga, võita. Seda on näha nii mehe ekstra trimmis vormist kui ka teravusest sõidurajal.
Ka Tomac ise mainis ühes intervjuus, et praegune kergem kehakaal aitab tal tsikli seljas plahvatuslikum olla. Seda oli rajal näha nii kurvidest väljumisel kui ka hüpete mahasurumisel. Lisaks oli mees terve detsembri nö treeninglaagris endises Ricky Carmichaeli, kuid nüüd Star Racing Yamahale kuuluvas “Goat Farmis”, et kiirete tiimikaaslaste ja teravate Star Yamaha võrrimeestega koos treenida. Koos treenimine aitab eelkõige hooaja alguses parem olla ja kui varasemalt on Tomac esimestel etappidel tihti hädas olnud käte jämedusega ning üleüldse teravusega, siis seekord polnud sellest haisugi. Tomac näitas juba ajasõidus, et Paps on tagasi, ning oli kiireim mõlemas kvalifikatsioonis. See oli muljetavaldav, eriti arvestades, et mehe viimane kvalifikatsioonivõit pärineb aastast 2022.
Main event algas ägedalt: kui Tomac Pradost tõsiselt vägeva mahasurumisega möödus, rõkkas kogu Anaheimi staadion rõõmust. Tomac on oma eduka karjääriga välja teeninud USA motokrossifännide seas “True American Hero” staatuse ning igale tema liigutusele reageerib rahvas pööraselt. Ameeriklaste pidu ei kestnud küll kaua, sest Tomac lasi järgmise rütmisektsiooni lõpus esiratta alt, kuid võimsus, millega mees tuli aegade kõvemas konkurentsis viimaselt kohalt viiendaks, lubab oodata Tomaci poolt tõsist tiitliheitlust.
Negatiivsed üllatajad
Vennad Lawrence’id: Hunteri 11. ja Jett’i 12. koht olid ilmselt üllatuseks kogu maailmale. Kui terve hooajaeelse perioodi on olnud kuulda, et Austraalia päritolu vendadest superstaarid on superkrossirajal hädas uue generatsiooni Honda CRF450R-i seadistamisega, siis Jett kustutas ajasõidu teise kohaga suuremad küsimärgid. Küll aga oli kohe päeva alguses näha, et isegi Jett’i sugune supertalent pidi suure pingutuse tegema, et kvalifikatsioonis top 3 kohtadele võidelda. Temale omane puhas, kerge ja lõdva sõidustiil ei saatnud seekord tema sõitu. Olen nõus, et hea stardi korral main event’is oleks Jett eesotsas võinud sõita, kuid sel korral puudusid ka vendadele ja Hondale väga omaseks saanud stardivõidud.
Siinkohal tuleb ära mainida, et see ei tähenda, et Honda oleks 2025. aasta tsikliga kuidagi puusse pannud, vaid pigem tuleb tõdeda, et superkross ja kogu tsikli seadistamine on meie armastatud spordi teravas tipus uue tähtsuse omandanud. Asi on nii peeneks aetud ja see lihtsalt võtab rohkem aega. Isegi sellistel meestel ja tiimidel, kellel on kogu garaaž täis sadu erinevaid tsikliosi, mida saab testida ja proovida. Kui vaadata eelmise hooaja lõppu välikrossis ja SMX-etappe, siis seal töötasid vendade tsiklid peaaegu perfektselt. Kuid päris superkross on isemoodi loom.
2025. aasta superkrossi hooajaks on kuulduste kohaselt Honda tehasetiimi tsiklitel all uued amordid, uus ECU ehk tsikli aju. Lisaks on Honda tiimil kasutusel ka uus bensiin. Need asjad kokku mõjutavad juba tsikli karakteristikut rajal korralikult ja kui vaadata, kui palju Lawrence’id eelhooajal maailmas ringi rändasid, et erinevatel off-season võistlustel osaleda, siis tundub, et neil on lihtsalt veel aega vaja, et läbi sõidutundide see täpselt õige seadistus paika saada, mis laseb neil olla just need võidumehed, kelleks nad viimased paar aastat olnud on.
Lained tundusid ikkagi kõige suurem probleem olevat – tsikkel pildus tagaotsa nii üles kui külgedele. Mõlemad vennad panid finaalis lainetes ka korra külje maha. Väga hästi oli telepildis näha, kuidas Jett alatasa võitles, et erinevates rajaosades oma tsiklit sirgena hoida. Ma ei kahtle, et Honda ja Lawrence’ite tiim saavad tsikli lõpuks paika, aga küsimus on, kui kiiresti. Ei välista ka, et kergemate lainetega rajal ning hea stardi korral võib Jett juba järgmisel etapil võidu võtta. Ta on lihtsalt nii hea mootorrattal, et seda ei saa kunagi välistada.
