Tiitel peale ebaõnnestunud avaetappi – mida näitab ajalugu?
AMA superkrossi 450 klassi tiitlikaitsja Jett Lawrence lõpetas avaetapi Anaheimis alles 12. kohal ega andnud oma sõiduga finaalis fännidele liiga palju põhjust rinda kummi lüüa. Kas aga tiitlimängus püsimise pärast peaks kohe muret tundma? Vaadates varasemate aastate näiteid, siis mitte eriti.
2025. aasta esimese superkrossi etapi võitis üks peamistest tiitlipretendentidest, 2023. aasta superkrossi ja 2024. aasta välikrossi tšempion Chase Sexton, saades võidu eest 25 punkti ja sellega ka 15 punktise edumaa artikli peategelase Jett Lawrence ees. Kuigi Jett’i pettumust valmistanud tulemuse võib suuresti ka stardis takerdumise ja lainetejärgses liivaosas tehtud kukkumise kaela kirjutada, ei olnud ka ülejäänud sõidus näidatud kiirus ja enesekindlus eriti muljetavaldavad. Minna on muidugi veel 16 etappi ja punkte laual oi-oi kui palju. Meenutamegi siinkohal, kuidas on mõningad hilisemad meistrid oma luhta läinud avaetapile reageerinud.
Ricky Carmichael 2002
Üks aegade suurimaid legende Ricky Carmichael lõpetas 2002. aastal superkrossi hooaja avaetapi Anaheimis pea ees vastu maad lennates – tulemuseks 20. koht, 1 punkt ja sõit haiglasse. Imekombel pääses mees hirmutavast kukkumisest suuremate vigastusteta, oli nädal hiljem juba taas sadulas, lõpetas kaks järgmist etappi neljandana ning seejärel võitis 13-st etapist 11, oli kaks korda teine ning kindlustas 16 etapi kokkuvõttes ikkagi 35 punktilise eduga meistritiitli.
James Stewart 2009
Imemees ja hilisem kahekordne 450cc AMA superkrossi meister James „Bubba“ Stewart oli 2009. aastal dramaatiliseks kujunenud superkrossi avaetapil peategelase rollis, kui Chad Reed’iga esikohale heideldes käisid mehed koos lainetes pikali. Reed sai vähem haiget ja lõpetas lõpuks sõidu kolmandana. Stewart sai aga rohkem põrutada, tõmbas end koos tsikliga rajalt minema lükates pikali ka Kevin Windham’i ning katkestas, saades lõpuks 19. koha eest kirja 2 punkti. Sellele järgnes aga seitse järjestikust etapivõitu, millele lisandus hooaja teises pooles veel neli võitu ning meistriks kroonitigi nelja punktilise edumaaga Stewart. Kelle ees, te küsite? Loomulikult just Chad Reed’i ees.
Ryan Villopoto 2013
Vaid 25-aastaselt karjääri lõpetanud, kuid selle ajaga neli 450cc klassi superkrossi ja kaks välikrossi tiitlit võitnud Villopoto tuli 2013. aastale vastu kahe järjestikuse superkrossitiitliga. Hooaja avapauk Anaheimis aga ei sujunud kaugeltki mitte selliselt, nagu meistrile kohane. Esmalt lendas Villopoto ühes kurvis üle valli, seejärel hüppas otsa põhupallile ja elas üle korraliku kukkumise ning veidi hiljem pani veel korra külje maha, lõpetades sõidu alles 16. kohal. Järgmised etapid tõid aga teise koha ning kaks esimest kohta. Lisandus veel kaheksa etapivõitu ning hooaja kokkuvõttes tuli meistriks ikkagi Villopoto 371 punktiga, edestades 34 punktiga Davi Millsapsi.
Cooper Webb 2021
Kas 9. kohta saab päris ebaõnnestumiseks lugeda, aga just sellel kohal lõpetas hooaja avaetapi 2021. aastal Cooper Webb. Pärast kehvavõitu starti ei näidanud aasta varem superkrossihooaja teisena lõpetanud mees erilist teravust ning sai kirja alles 9. koha. Hilisem hooaeg tõi aga kaheksa etapivõitu, kolm teist ja kaks kolmandat kohta ning tiitlivõidu 388 punktiga Ken Roczeni ees.
Kuidas reageerib ebaõnnestunud avaetapile viimaste aastate kõige kiirem mees Jette Lawrence, saame näha juba sel nädalavahetusel, kui superkrossi teine etapp sõidetakse San Diegos.
