101% Kahro mõtted: San Diego rajale plusspunktid, Friese’ile miinuspunktid
AMA superkrossi teine etapp San Diegos pakkus taas kõike, mida ühe superkrossi fänni hing tahta võib. Eli Tomac sai kirja oma 53. karjäärivõidu Monster Energy AMA Supercrossis, olles esimene sõitja, kes on võitnud üheteistkümnel järjestikusel hooajal vähemalt ühe etapi. Muljetavaldav statistika. Vanadel legendidel nagu McGrath’il ja Carmichael’il on küll rohkem superkrossitiitleid, vastavalt seitse ja viis, kuid Tomac on läbi ajaloo kõige kauem USA motokrossimaastiku teravaimas tipus püsinud sõitja.
Positiivsed üllatajad
San Diego rada: Kui välja jätta eelmise aasta mudane San Diego versioon, siis tavaliselt on seal rada kuiv ja võrdlemisi libe. Sel korral kõlas aga paljude sõitjate suust, et pigem meenutas see kurvidesse tekkinud rööbaste ja koostlagunevate lainetega idaranniku radu. Positiivne üllataja on see sellepärast, et tavaliselt kivikõvad ja tolmused rajad ei paku liiga head võidusõitu – tekib üks kiire trajektoor ja möödasõite tehakse pigem vähe. Rööpad ja lained omakorda aga tekitavad sõitjatele võimaluse valida erinevaid trajektoore ja olla keerulistes sektsioonides konkurentidest parem. Suur rütmisektsiooni nelik – vinge värk! Vägev oli näha, kuidas mootorrattad ja sõitjad on superkrossis selliselt arenenud, et isegi paljud 250 klassi sõitjad hüppavad terve rütmisektsiooni kahe hüppega läbi. Rohkem aega õhus kui maa peal.
Eli Tomac ja Jett Lawrence: Jah, me saime oma kauaoodatud „Battle Royale“ kätte. Oma elu parimas füüsilises vormis olev Tomac ja noor motokrossigeenius Jett Lawrence pidasid maha ühe korraliku 20-minutilise lahingu, mida võib lugeda nende esimeseks “päris” lahinguks. Superkrossi kommentaator ja ekspert Jason Weigandt ütles selle kohta kõige tabavamalt: „Me saime fännidena näha lahingut, mida me tõenäoliselt poleks pidanud kunagi nägema.“ Miks? Sellepärast, et need kaks meistrit kuuluvad erinevatesse generatsioonidesse ja kui Tomac oleks 2023. aastal oma kolmanda superkrossitiitli kätte saanud, poleks need mehed suure tõenäosusega kunagi omavahel superkrossirajal kohtunud.
Loomulikult oleme fännidena tänulikud selle lahingu eest, kuid magustoidu küsimine pole ju patt, kui seda ilusti teha. Aegade vingeimaks nimetatud superkrossihooajalt ootangi nüüd “Battle Royale” järel magustoiduks crème de la crème’i. Usun, et sarnaselt minule ootavad paljud hetke, mil põrkuvad kolme generatsiooni absoluutselt parimad superkrossisõitjad – Eli Tomac, Cooper Webb, Chase Sexton ja Jett Lawrence.
Cooper Webb: Webb teeb seda, mida tiitlijahtija ikka teeb – hiilib vaikselt läbi jaanuarikuu top 5 kohtadel ja ootab isuga idaranniku radu, kus hakata särama. Kuulduste kohaselt oli mees vahetult enne hooaega uuesti oma pöialt vigastanud, mis juba eelmisest aastast saati muret teeb. Kolm nädalat sõidupausi vahetult enne hooaega on kaugel ideaalsest ettevalmistusest. Ent tegelikult näitab praegune kiirus ja vorm, et enne viimast vigastust oli mehel korralik põhi all.
Hooaega alustada Anaheimis 4. ja San Diegos 3. kohaga ning pärast kahte etappi olla üldtabelis 4. kohal, kaotades liidrile vaid 4 punkti, on tegelikult Webbile, kes üldiselt teises hooaja pooles paremaks läheb, ülihea algus. San Diego stardid ja kvalifikatsioon olid juba Anaheim ühest kõvasti teravamad ja kui mehe füüsiline vorm 20-minutilise main event’i jaoks ruttu kaasa tuleb, siis ehk näeme teda sel aastal säramas juba enne seda, kui SX-sari idarannikule kolib.
Hunter Lawrence: Hunteri jaoks mõeldud lõik, kuid ei saa me ilma venda mängu toomata – koos tandemina nad tegutsevad ja ühte ilma teiseta on raske kirjeldada. Mehed näitasid San Diegos, et tase ja klass pole neil kuhugi kadunud. Möödunud nädala veetsid nad Florida asemel Californias oma tiimiga tsikleid testides. Räägiti amortide seadistusest ning käigukasti muudatustest. Kui need kokku võtta, siis tehti tsiklit nö sõbralikumaks – amorte ülevalt otsast pehmemaks, et saavutada pinnasega parem kontakt ehk pidamine, ning käigukasti ja ajuga muudeti mootori teravust ehk tsikli tõmmet rahulikumaks.
Jubedalt meeldib mulle vendade mentaalne sitkus – nädal tagasi olid nad pikali maas, kogu maailm küsis, et mis siis nüüd? Mehed aga üle ei reageerinud, tegid rahulikult nädalakese tööd ning tulid ja näitasid, et neil pole muud vaja, kui natukene aega, et tsiklid enda järgi võidusõiduolukorraks paremini paika saada. Jett ja Hunter ilmselt siin veel ei peatu, mis tähendab, et nad saavad veel paremaks. Siis on ainus küsimus, kas teised suudavad sammu pidada. Hunterilt main event’is 5. koht ja punktitabelis 8. Kui arvestada, et Hunter oli San Diego etapil veel haige ka, siis igati kõva tulemus.
Negatiivsed
Vince Friese: Vääramatu jõud rajal, kes tihtipeale rikub tähtsaid sõite nii kaassõitjate kui publiku jaoks. Sellel korral õnneks main event’is Tomacit ja Jetti blokeerides tal sõidu tulemust mõjutada ei õnnestunud, kuid ohtliku olukorra põhjustas mees ringiga saamise ajal mõlemale liidrile. Betal sõitva Benny Blossi lasi ta heat race’is korralikult pikali ja muid teistele ohtlikke, teravaid manöövreid jagus kogu õhtu vältel. Kuulduste kohaselt sai ta õhtu lõpuks kutse ka AMA kohtunike juurde. Ma pole kindel, et keegi ajaloos on kohtunike rekka ust rohkem kulutanud kui Vince Friese. Kui viimased 15 aastat pidevaid vestlusi kohtunikega, trahve ja kaklusi rajal pole meest muutnud, siis ei tasu seda oodata ka tulevikus. Lihtsalt tasub loota, et teised sõitjad sellepärast ei kannata.
Chase Sexton: Kui minu Anaheim 1 kommentaaridest lähtuda, siis San Diegos saime templi kohe kahele asjale alla lüüa. Esiteks sellele, et võime tänast Sextonit 2023. aasta Sextoniga kiiruselt võrrelda küll – mõlemad ajasõidud pani mees kinni. Teiseks saime templi alla lüüa kahjuks ka sellele, et keskendumisraskused ja lihtvigade tegemine rajal on endiselt Sextoni teema. Loodetavasti lihtsalt oluliselt vähem kui varem.
Täna peab Sexton õnnelik olema, et need vead talle hooaega maksma ei läinud. Polnud palju puudu, et Dylan Ferrandis oleks kohe stardijärgselt talle kolmikul pähe hüpanud – ei taha ettegi kujutada, kuidas see oleks võinud lõppeda. Kiirust jagus, möödasõite jagus ning tagant ette tulek polnud mitte vähem muljetavaldav kui nädal tagasi Tomaci oma. Tomac tõusis 20. kohalt viiendaks, Sexton tõusis 22. kohalt kuuendaks. Sõit ja tempo olid ülikõvad ning esifännina julgen väita, et lootus pole kadunud. Nüüd on lihtsalt vaja pardakompuuter enne starte ilusti ära kalibreerida ning paremad stardid võtta, siis püsime ilusti tiitlipretendentide hulgas.
Jason Anderson: Imelik etapp Anaheim 1 poodiumimehelt. Jettist jäi eelsõidus ikka kolinal oma sõidutempo tõttu maha ja ega see liiga palju positiivsust main event’iks ei andnud. Õhtu põhisõit kulges Andersoni jaoks samas taktis. Anaheim 1 top 3 hoog oli San Diego etapi ajal lihtsalt koju ununenud ja nii ta enamuse sõidust top 10 piirimail sõitis. Aga nagu on kuulda olnud, siis ka Jason Anderson maadles sarnaselt paljudele teistele sõitjatele mingi kergema külmetushaiguse või viirusega ning sel juhul võib ta juba järgmisel etapil teravas tipus tagasi olla. Külmetus- ja viirushaigused on superkrossi hooaja alguses tavaline nähtus, mehed on äsja maha tulnud mitmekuuliselt rängalt treeningprogrammilt, liida sinna juurde hooaja alguse ja esimeste etappide stressist tingitud kõrgekortisooli tase ning ongi immunsüsteem maas. Elame ja näeme, kes juba järgmisel etapil üllatab.
