101% Kahro mõtted: Kas Roczeni ja Webbi duell lõpeb kunagi teisiti?
Superkrossimaailmas on rivaliteete olnud palju, kuid vähesed on olnud nii isiklikud, järjepidevad ja dramaatilised kui Ken Roczeni ja Cooper Webbi vaheline duell. See pole lihtsalt tavapärane konkurents rajal – see on aastatepikkune võimuvõitlus, kus mängus on olnud tiitlid, enesekindlus ja isegi isiklik ajalugu.
Küsimus pole kunagi olnud ainult selles, kes on kiirem rajal – küsimus on selles, kas Roczen suudab Webbi vaimset ülekaalu murda või jätkub see muster igavesti?
Rivaliteedi juured
Roczen ja Webb ei ole kunagi olnud suured sõbrad. Kui võtta klassikaline „hea ja paha poiss“ vastasseis rajal, siis Roczen on ülimalt ettevaatlik “hea poiss”, Webb aga on kaval strateeg, ülikõva vastupidavuse ja sõidu teise poolega. Mees, kes oskab vaimseid mänge mängida sama hästi, kui ta oskab viimase ringi möödasõite teha.
Lisame siia veel fakti, et Roczeni endine tüdruksõber on tänaseks Cooper Webbi naine, ning meil on ideaalne süžee ühele spordimaailma kõige isiklikumale rivaliteedile. Aastatetagused sõnasõjad sotsiaalmeedias, vihjed ja terav suhtlemine meedia kaudu on olnud selle duelli lahutamatu osa.
Kui „hea ja paha poisi“ vastasseis sotsiaalmeedias toimunu põhjal lahti võtta, siis siin on ilmselgelt sõnakam ja sõjakam olnud Roczen, kes ei ole varasemalt endise tüdruksõbra ega Webbi kui konkurendi avalikult kritiseerimise koha pealt keelt hammaste taga hoidnud.
Kaks väga kõva sõidumeest, väga erineva tausta ja tugevustega. Webb on alati olnud tuntud kui agressiivne, vaimselt vastupidav ja julge võitleja, kes ei karda vaimuvõitlusi ega kontakti rajal. Roczenit omakorda on alati peetud üheks kõige loomulikuma andega sõitjaks, kes ei ole kunagi silma paistnud ülima agressiivsuse või väga tugeva füüsilise vastupidavuse poolest. Samas on Roczenil omad tugevused: ta on hea startija, tal on väga hea toores kiirus rajal ning üks tema suurimaid tugevusi on plahvatuslikult kiired sõitude algused. Ta suudab konkurentidest kiirelt mööduda ja esimestel ringidel teistel eest ära sõita.
Ken Roczeni ja Cooper Webbi rivaliteedi kroonika
Anaheim 1, 2018 - Webbi 450SX klassi kesine algus ja Roczeni võitlus vigastustest taastumisel hoidis mõlemat meest esiotsast tagasi, kuid üksteise leidmisega rajal neil probleemi polnud. Anaheim 1 etapil tegigi Cooper Webb Roczenist agressiivse möödasõidu koos väikese kontaktiga, kohe järgmisel hüppel viskas Webb õhus tsikli Roczeni poole risti, vaadates Ken'ile otse silma. Sõnum saadetud: Webb andis mõista, et Kenil tasuks oma suu Webbi ja ta tüdruksõbra koha pealt kinni hoida.
San Diego 2018
Cooper Webb tegi taas agressiivse möödasõidu Roczenist, aga sel korral otsustas Ken oma vastuse anda. Roczen on lainetes kiirem kui Cooper Webb, kuid 2018. aastal San Diegos ei saanud ta piisavalt Webbile külje alla, et korralik blockpass teha. Siis otsustas Roczen aegade kõige halvema agressiivse möödasõidu ürituse kasuks. Ma vist ei ole kunagi rajal kahe mehe kurvi kokkupõrkest nii kehva tulemit näinud. Roczeni käsi käis Webbi pöörleva tagaratta ja kiige vahelt läbi, mis lõhkus Ken'i randme täielikult. Roczeni hooaeg lõppes traumaga ja Webbil jätkus kesine 450SX klassi teine hooaeg.
Anaheim Triple Crown 2019 – teine peatükk rivaliteedis
Kui rääkida Roczeni ja Webbi vastasseisu sümbolist, siis meelde tuleb kohe 2019. aasta Anaheim Triple Crown. Mõlemad mehed olid 2019. aastaks vormi mõttes kosunud ning nüüd käis heitlus esikohale. Cooper Webbi sõnade järgi oli ta vahepeal ühe Roczeni sotsiaalmeedia kommentaari peale endale lubanud, et teeb kõik selleks, et Ken Roczen ei võidaks teda enam mitte kunagi. Webb tuligi 2019. hooajale vastu uue sõitjana: uus tiim, uus tsikkel, uued treenerid ja uus elukoht. Kohe hooaja algusest oli näha, et kõik muudatused on ennast ära tasunud ning Webbi kiirus ja vorm olid täiesti uuel tasemel. Anaheim Triple Crownil õnnestuski Cooper Webbil hiline möödasõit Roczenist ja finišihüppel tagasivaadates tegi Webb sõrmedega Roczeni poole suunatud imitatsiooni püstolilasust.
Ülejäänud osa 2019. aastast oli Roczen oma tervisega hädas ning tundus, et rivaliteet on jahtumas, kuni…
Houston 2021 – Kas Webb elab Roczeni peas?
Aastad möödusid, kuid muster kordus. 2021. aastal, kui Houstonis juhtus sarnane stsenaarium – Roczen juhtis, kuid Webb püüdis ta kinni. Lisaks jäi mahajääja veel Ken Roczenile ette ning asi oli otsustatud – Webb võttis taas võidu. Houstonis oli Roczeni kehakeel pärast sõitu kõnekam kui tema intervjuud. Ta ei olnud lihtsalt pettunud, vaid tundus täielikult murtud. Usa kommentaatorid ja superkrossieksperdid hakkasid rääkima sellest, kuidas Webb elab Roczeni peas renti maksmata.
2021. aastal oli Roczen tegelikult varasemast kõvemas vormis ja pakkus Webbile tiitliheitluses tugevat vastupanu. Korra Indianapolise etapil suutis ta ka mustrit murda, hoides sarnases stsenaariumis Webbi selja taga, mis kindlustas talle võidu.
Kuid Webb andis vastulöögi – järgnevatel etappidel kogutud võidud ja agressiivsed manöövrid viisid Roczeni taas tasakaalust välja. Daytona oli märgiline: Roczen oli terve päeva kiire, kuid Webb surus ta finaali esimeses kurvis välja ja võttis võidu. Kuigi Roczen suutis sõidu jooksul Webbi kinni püüda, jäi möödasõit tegemata.
See oli murdepunkt. Poodiumil lasi Roczen kogu frustratsiooni välja, süüdistades Webbi kartuses ning lubades talle edaspidi vastu hakata. Kuid Roczen on alati olnud pigem rõõmsameelne sõidumees ja tundub, et rajakontaktid ning sõnasõjad mõjutasid teda rohkem, kui ta tunnistada tahtis. See peegeldus hooaja teises pooles rajal tehtud vigades ja kukkumistes, tiitel läks Webbile
Detroit 2025 – Kas midagi on muutunud?
Kui Webb ja Roczen kohtusid taas 2025. aasta Detroiti etapil, tundis iga Roczeni fänn (sh mina) hirmu, et halva maiguline déjà vu on kohe kordumas. Roczen oli kiire, kontrollis sõitu paremini kui varem, ja mingil hetkel hakkas isegi tunduma, et ehk suudab ta vastu pidada. Kuid mida lähemale tuli finiš, seda rohkem hakkasid tuttavad asjad ilmnema. Webb suutis vahet vähendada, tegi targad valikud trajektoori osas ja nagu varem, tegi oma liigutuse just õigel ajal ning võttis võidu.
Hoolimata Webbi tugevast survest tegi Roczen oma sõidu ilusti ära – lihtsalt Webbi vastu sellest taas ei piisanud. Kiiduväärselt suutis Ken hoida külma närvi ja tempot kauem kui varasemalt. Positiivsem meeleseisund paistis silma ka Roczeni poodiumiintervjuus – Ken säilitas rahuliku joone ning tema silmis peegeldus usk, et ta on Webbi võitmisele lähemal, kui varem. Lisaks on rõõmustav näha, et ta on oma vastupidavust oluliselt parandanud – varasematele aastatele iseloomulik tempolangus, silma ei paistnud.
Ken Roczeni katsumused – kas Usa motokrossimeedia ja meie fännidena oleme Webbi ja Roczeni rivaliteeti liiga ühekülgselt vaadelnud?
Kui räägime Ken Roczeni karjäärist ja tema rivaliteedist Cooper Webbiga, siis on võimatu mööda vaadata sellest, milliseid füüsilisi ja vaimseid katsumusi Roczen on kogu selle aja jooksul läbi elanud.
Tema karjääris toimus 2017. aastal dramaatiline pööre, kui elu tippvormis Ken Roczen kukkus Anaheim II etapil nii rängalt, et ta vasakust käest ei jäänud praktiliselt midagi järgi – see oli üks rängimaid vigastusi, mida superkrossis nähtud on. Esimene küsimus polnud isegi see, kas Roczen saab tagasi võistlema tulla, vaid kas arstid suudavad tema käe üldse päästa. Ainuüksi 2017. aastal tehti talle ligi kümme operatsiooni ja see oli alles algus.
Seejärel pidi ta veel järgmisel hooajal läbi tegema teise üliränga vigastuse, kui ta Webbiga kokkupõrkel oma randme täielikult katki kukkus. Kuid füüsiline valu polnud ainus probleem – kõik need operatsioonid ja kogu see taastumisprotsess laastas Roczeni immuunsüsteemi ning sellest ajast saadik on ta võidelnud Epstein-Barr nimelise viirusega. Mõelda vaid, et Roczen mitte ainult ei jätkanud tipptasemel sõitmist, vaid pidi samal ajal toime tulema viirusega, mis kurnab keha äärmuslikult. Põhjustades kroonilist väsimust, lihasnõrkust, keskendumisraskusi, aeglustades taastumisprotsessi, see paneb inimese keha sõnaotses mõttes iseenda vastu töötama.
Aktiivses viiruse faasis treenimine ei tee sportlast tugevamaks, vaid pigem hävitab keha võime taastuda ja täisvõimsusel töötada. Roczen on proovinud kõike – muutnud oma treeningmetoodikat, kohandanud toitumist, töötanud maailma parimate spordiarstidega –, kuid Epstein-Barr pole midagi, mida sa lihtsalt “välja ravid”. See on krooniline haigus, mis käib lainetena ja muudab tema füüsilise võimekuse ettearvamatuks. Arvestades ränka füüsilist koormust ja kõrgeid pulsisagedusi, mida Roczen tippkrossisõitjana igapäevaselt taluma peab, siis talle järelejäänud imuunsüsteemiga ongi Epstein Barri viiruse kontrolli all hoidmine ülimalt keeruline ülesanne.
Lisaks raputas Roczeni maailma 2019. aastal juhtunud tragöödia, kui tema treener ja ühtlasi abikaasa vend Blake Savage kukkus superkrossi rajal ning jäi alakehast halvatuks. Roczen oli esimene, kes Blake’i juurde tol päeval jõudis, ja see hetk jättis talle sügava mentaalse armi. Ta on hiljem tunnistanud, et sellise spordi tumedama poole nägemine jättis jälje, mida pole võimalik unustada. See annab kindlasti osaliselt seletust ka Roczeni kohati ülimale ettevaatlikusele rajal.
Kõige eelneva kõrval on Roczen pidanud võitlema ka depressiooniga, mis Epstein-Barri viiruse ägenemise ajal aina esile kerkib.
Kõike seda arvesse võttes ei tohiks Webbi ja Roczeni duelle vaadates rääkida ainult Webbi vaimsest üleolekust. Võib-olla pole asi üksnes Webbi tugevuses, vaid ka selles, et Roczen on pidanud iga võistlust alustama kaotusseisus – mitte vastaste, vaid omaenda keha ja viiruse vastu võideldes. Kui Roczen on Epstein-Barri tõttu juba sõidu keskpaigaks energiast tühi, siis pole ime, et Webb on suutnud teda üle mängida.
Selle asemel, et pidada Roczenit Webbi “ohvriks”, peaksime hoopis hindama, et selline superstaar on vaatamata kõikidele katsumustele endiselt tipus, võitleb võitude nimel ja tõestab ikka ja jälle, miks ta on üks oma generatsiooni kõige legendaarsemaid sõitjaid.
Kokkuvõte
Roczeni loo esiletoomine ei tähenda, et tahaksin Webbilt midagi ära võtta. Webb on kahekordne superkrossi meister omaenda tugevuste, mitte kellegi teise nõrkuste tõttu. Tema edu taga on erakordne vaimne tugevus, taktikaline sõit ning oskus rajal õigel hetkel häid otsuseid teha. Lisaks on tippspordis edu saavutamise üks võtmetegureid ka terve püsimine – nii füüsiliselt kui ka vaimselt – ning Webb on selles olnud meisterlik.
Hea meel on ka selle üle, et tänaseks on nii Roczen kui ka Webb mentaalselt küpsemad. Mõlemad on erinevates intervjuudes maininud, et neil on tekkinud vastastikune austus. Seda on selgelt näha ka rajal – enam ei sõida emotsioonid, vaid kaks tarka ja kiiret meest, kes teavad täpselt, kus piir jookseb. Rumalad manöövrid, mis võiksid neid ennast või konkurenti rajal ohtu seada, ning sõnasõjad on jäänud minevikku.
